Keris suitsusaunas
Hino sügisel valminud suitsusauna kerise tegi Toomas ise. See oli tal esimene kerisetegu ja esimene pottsepatöö üldse:
Inimesed küsivad, et kas kivid on mere äärest ja oja põhjast. Kivi ei tohi olla kirju, erinevate mineraalidega, sest need paisuvad erinevalt. Ühtlane kivi, on ka valget kvartskivi. Mustad, lihvitud kivid. Keris sai tehtud tunde järgi, pealt tihedam, et leek läbi ei tuleks. Tuli veel tihendada kerist. Keris on ilma kastita, kaks külge on vastu müüri. Tellist on alla pandud. Saviks on kasutatud Kunda savi, sai tehtud püdel mass, käega tegin kerise tagant palgiosa kokku, lage sai teha saviga. Põleb puust kehvemini.
 

Toomas siis nutitas, kuidas seda kerist teha. Ta oli kuulnud küll, et tuleb puidust šabloon teha ja või liivast keriseaugu jaoks kuhi teha, kuhu siis kivid pääle laotakse, aga need kõik olid vaid jutud. Näinud ta seda tegemist ise ei olnud ja internetiavarustes tuhnimine ka selgust ei andnud. Oli küll erinevaid pottseppade foorumeid ja postitusi, aga suitsusauna kerisest polnud kuskil suurt midagi...

Ja tuligi siis asjaga peale hakata.Kõigepealt šabloon-puidust, plastik-klaasist ja makroflexist...

Edasi läkski asi kivide ladumiseks ja pea kerkis ka esimene kaar. Kerise suuruse ja kaarte kõrguse-laiuse oli Toomas juba varemalt välja arvutanud. Siin tuli kasuks meie suitsusauna-uurimus, mille käigus üle 200 kerise mõõdetud ja pildistatud. Nii oligi Toomasel üsna selge pilt, kui suurt kerist meie valmivale saunale vaja on. Kui esimene kaar valmis, pidi see mõneks ajaks tahaenema ja kuivama jääma, siis sai šablooni alt ära võtta ja järgmise kallale asuda.Et šabloon liialt kõvasti kinni ei oleks kasutas Toomas peenikesi puuliiste kivide ja vormi vahel.
Ja nii, tasapisi need kaared ja alus laotud saigi. Nüüd jäi kerisepõhi kuivama ja Toomas läks ümberkaudu kerisele kive otsima. Naabrite Gagarinite juurest leidiski hea kivihunniku põllu veerest ja sealt saigi suuremjagu kive välja korjatud. Peremees aitas veel ise traktoriga ära tuua. Toomas pesi ja puhastas kõik kivid hoolega üle, et aastaid põlluveeres seisnud kivid pori ja mullaga saunaleili ei hakkaks rikkuma. Kivide kerisele ladumine oli tore passimise-sobitamise töö, allapoole ikka suuremad ja pealepoole vähemad, samas jälgides, et kuhugi vahesid ja pragusid ei jääks, kust leek välja võiks nilpsata.

 
 

Nagu ka piltidelt näha , sai keris üpris kõrge kaarega-seda timmis Toomas teadlikult.Kuna meil tegemist pooleldi koobas-saunaga, s.t. et katus küll maa peal, aga muidu saun maa sees ja seega tõmbe reguleerimiseks mingeid seina-avasid või akent kasutada ei saa, pidas Toomas targemaks kõrget küttekollet teha. Siis põlevad puud paremine ja ei jää tõmbepuuduses vinduma.Sel samal põhjusel paigaldas Toomas kolde etteotsa ka tuharesti-et parandada uksest sissevoolava õhu ligipääsu ja tõmmet. Praegu , kütmise alguses on see avatud, teise ahjutäie ajal saab resti ette juba kivi pandud.
Nüüdseks on keris end juba pool aastat tõestanud ja leil on tõesti väga hea. Pisut on Toomas veel kerist tihendanud ja arvab, et kevadel paneb kerise tagumisse ossa veel pisut kive juurde.  Piltidel kerise tagaosas olev veepada kolis õige pea kerise etteotsa. Põhjuseks tagumise osa kuumuses vee keemaminek, mille sätitamine kütmise ajal palju tüli tekitas.